Piibel.NET
Otsing Ps 119:113-128; 1Sm 18:6-30; Ap 27:13-38
(67 vastet, leht 2 3-st)
Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 119 Ma vihkan kahepaikseid mõtteid, aga sinu Seadust ma armastan.
Sina oled mu kaitse ja kilp; sinu sõna peale ma loodan.
Taganege minust, te kurjategijad, ja ma pean oma Jumala käske!
Kinnita mind oma ütluse järgi, et ma elaksin, ja ära lase mind sattuda häbisse mu lootuses!
Toeta mind, et ma pääseksin, siis ma vaatlen alati su määrusi!
Sa ei pane mikski neid, kes eksivad eemale sinu määrustest, sest nende kavalus on asjatu.
Sa koristad ära kõik õelad maa pealt kui räbu, sellepärast ma armastan sinu tunnistusi.
Hirmust sinu ees tuleb värin mu lihasse ja ma kardan su seadusi.
Ma olen toiminud seadust ja õigust mööda, ära jäta mind mu rõhujate kätte!
Kosta oma sulase eest tema heaks, ärgu rõhugu mind ülbed!
Mu silmad on lõppenud ootamast su abi ja su õiguse tõotust.
Tee oma sulasega oma heldust mööda ja õpeta mulle oma määrusi!
Mina olen su sulane; anna mulle arusaamist, et ma tunnetaksin su tunnistusi!
Aeg on Issandal tegutseda; on ju tehtud tühjaks su Seadus.
Seepärast ma armastan su käske enam kui kulda ja selgemat kulda;
seepärast ma pean kõiki su korraldusi täiesti õigeks, ma vihkan iga valeteed.
Apostlite 27 Kui siis nõrk lõunatuul hakkas puhuma, arvasid nad end eesmärgile jõudvat, hiivasid ankru ja loovisid piki Kreeta rannikut.
Ent üsna varsti sööstis saare poolt alla marutuul, mida hüütakse kirdemaruks.
Kui see laeva kaasa kiskus ja me ei suutnud enam käila vastu tuult keerata, andsime end tuule ajada.
Sattudes siis ühe saarekese varju, mida hüütakse Kaudaks, suutsime vaevalt tulla toime päästepaadiga.
Kui see oli üles tõmmatud, kasutati kaitsevõtteid ja vöötati laev köitega. Ja et kardeti paiskuda Sürti madalale, heideti sisse triivankur ning jäeti laev triivima.
Kui aga raju meid väga vintsutas, loopisid nad järgmisel päeval osa lasti üle parda.
Ja kolmandal päeval heitsid nad oma käega merre ka laeva varustuse.
Kui nüüd mitu päeva ei paistnud ei päikest ega tähti ja kange raju võimutses, lõppes meil viimaks igasugune lootus pääseda.
Kuna kellelgi ei olnud enam mingit tahtmist süüa, siis tõusis Paulus nende keskel püsti ja ütles: „Mehed, te oleksite pidanud minu sõna kuulama ja jätma Kreetalt merele minemata, siis te oleksite vältinud seda hädaohtu ja kahju.